asunto

finština

výslovnost

• IPA: [ˈɑsunto]

dělení

• a-sun-to

etymologie

• asu + -nto

podstatné jméno

skloňování

skloňování podle vzoru valo
Substantivum	singulár	plurál
nominativ	asunto	asunnot
genitiv	asunnon	asuntojen
akuzativ	asunnon asunto	asunnot
partitiv	asuntoa	asuntoja
essiv	asuntona	asuntoina
translativ	asunnoksi	asunnoiksi
inessiv	asunnossa	asunnoissa
elativ	asunnosta	asunnoista
illativ	asuntoon	asuntoihin
adessiv	asunnolla	asunnoilla
ablativ	asunnolta	asunnoilta
allativ	asunnolle	asunnoille
abessiv	asunnotta	asunnoitta
komitativ	—	asuntoine
instruktiv	—	asunnoin

význam

1. byt

související

• asua
• asuntola