discere
latina
editovatvýslovnost
editovat- IPA: [ˈdɪs.ke.re] (klasická restituovaná)
- IPA: [ˈdɪs.t͡sɛ.rɛ] (středoevropská)
- IPA: [ˈdiʃ.ʃɛ.re] (vatikánská)
sloveso
editovat- 3. konjugace (souhláskové kmeny)
- tranzitivní
časování
editovatČas | Osoba | Aktivum | Pasivum |
---|---|---|---|
Infinitiv | – | discere | discī |
Prézens sg. | 1. | discō | discor |
2. | discis | disceris | |
3. | discit | discitur | |
Prézens pl. | 1. | discimus | discimur |
2. | discitis | disciminī | |
3. | discunt | discuntur | |
Imperativ sg. | 2. | disce! | – |
Imperativ pl.. | 2. | discite! | – |
Imperfektum sg. | 1. | discēbam | discēbar |
2. | discēbās | discēbāris | |
3. | discēbat | discēbātur | |
Imperfektum pl. | 1. | discēbāmus | discēbāmur |
2. | discēbātis | discēbāminī | |
3. | discēbant | discēbantur | |
Futurum sg. (první) | 1. | discam | discar |
2. | discēs | discēris | |
3. | discet | discētur | |
Futurum pl. (první) | 1. | discēmus | discēmur |
2. | discētis | discēminī | |
3. | discent | discentur | |
Konjunktiv imperfekta sg. | 1. | discerem | discerer |
2. | discerēs | discerēris | |
3. | disceret | discerētur | |
Konjunktiv imperfekta pl. | 1. | discerēmus | discerēmur |
2. | discerētis | discerēminī | |
3. | discerent | discerentur | |
Konjunktiv prézenta sg. | 1. | discam | discar |
2. | discās | discāris | |
3. | discat | discātur | |
Konjunktiv prézenta pl. | 1. | discāmus | discāmur |
2. | discātis | discāminī | |
3. | discant | discantur |