pungere

latina

sloveso

• 3. konjugace (souhláskové kmeny)
• tranzitivní

časování

Čas	Osoba	Aktivum	Pasivum
Infinitiv	–	pungere	pungī
Prézens sg.	1.	pungō	pungor
	2.	pungis	pungeris
	3.	pungit	pungitur
Prézens pl.	1.	pungimus	pungimur
	2.	pungitis	pungiminī
	3.	pungunt	punguntur
Imperativ sg.	2.	punge!	–
Imperativ pl..	2.	pungite!	–
Imperfektum sg.	1.	pungēbam	pungēbar
	2.	pungēbās	pungēbāris
	3.	pungēbat	pungēbātur
Imperfektum pl.	1.	pungēbāmus	pungēbāmur
	2.	pungēbátis	pungēbāminī
	3.	pungēbant	pungēbantur
Futurum sg. (první)	1.	pungam	pungar
	2.	pungēs	pungēris
	3.	punget	pungētur
Futurum pl. (první)	1.	pungēmus	pungēmur
	2.	pungētis	pungēminī
	3.	pungent	pungentur
Konjunktiv imperfekta sg.	1.	pungerem	pungerer
	2.	pungerēs	pungerēris
	3.	pungeret	pungerētur
Konjunktiv imperfekta pl.	1.	pungerēmus	pungerēmur
	2.	pungerētis	pungerēminī
	3.	pungerent	pungerentur
Konjunktiv prézenta sg.	1.	pungam	pungar
	2.	pungās	pungāris
	3.	pungat	pungātur
Konjunktiv prézenta pl.	1.	pungāmus	pungāmur
	2.	pungātis	pungāminī
	3.	pungant	pungantur

význam

1. bodat, píchat, probodávat, probodnout, propíchnout

související

• compungere
• impungere
• repungere
• punctum
• punctura
• punctim
• punctio