sõna
Možná hledáte sona, söna, sóna, sōna, soña, soṇa, sonà, sõnā, soñá, šoną, Sona, Soňa, Sōna nebo Şona.
estonština
editovatvýslovnost
editovat- IPA: [sɤnɑ]
podstatné jméno
editovatskloňování
editovat| Substantivum | singulár | plurál |
|---|---|---|
| nominativ | sõna | sõnad |
| genitiv | sõna | sõnad |
| akuzativ | — | — |
| partitiv | sõna | sõnu / sõnasid |
| illativ | sõnna / sõnasse | sõnadesse / sõnusse |
| inesiv | sõnas | sõnades / sõnus |
| elativ | sõnast | sõnadest / sõnust |
| alativ | sõnale | sõnadele / sõnule |
| adesiv | sõnal | sõnadel / sõnul |
| ablativ | sõnalt | sõnadelt / sõnult |
| translativ | sõnaks | sõnadeks / sõnuks |
| terminativ | sõnani | sõnadeni |
| esiv | sõnana | sõnadena |
| abesiv | sõnata | sõnadeta |
| komitativ | sõnaga | sõnadega |
význam
editovatsouvisející
editovat- nimisõna
- abisõna
- abstraktsõna
- arvsõna
- asesõna
- eessõna
- hüüdsõna
- initsiaalsõna
- jumalasõna
- järelsõna
- käändsõna
- kaassõna
- kesksõna
- kõnetlussõna
- liitsõna
- määrsõna
- omadussõna
- omasõna
- pöördsõna
- pöördumissõna
- sidesõna
- Sõna
- sõnaaher
- sõnahaaval
- sõnajõud
- sõnajärg
- sõnakas
- sõnake
- sõnakehv
- sõnakunst
- sõnaline
- sõnameister
- sõnamoodustus
- sõnaosa
- sõnapidaja
- sõnapidamine
- sõnaraamat
- sõnastama
- sõnastik
- sõnavabadus
- sõnavahe
- sõnavara
- tagasõna
- tegusõna
- vanasõna
- võõrsõna
votština
editovatpoznámky
editovat- ↑ TSVETKOV, Dmitri. Vadja keele grammatika. Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2008. ISBN 978-9985-79-216-2. S. 156. (estonsky, rusky)