explicare

latina

sloveso

• 1. konjugace (a-kmeny)
• tranzitivní

časování

Čas	Osoba	Aktivum	Pasivum
Infinitiv	–	explicāre	explicārī
Prézens sg.	1.	explicō	explicor
	2.	explicās	explicāris
	3.	explicat	explicātur
Prézens pl.	1.	explicāmus	explicāmur
	2.	explicātis	explicāminī
	3.	explicant	explicantur
Imperativ sg.	2.	explicā!	–
Imperativ pl..	2.	explicāte!	–
Imperfektum sg.	1.	explicābam	explicābar
	2.	explicābās	explicābāris
	3.	explicābat	explicābātur
Imperfektum pl.	1.	explicābāmus	explicābāmur
	2.	explicābátis	explicābāminī
	3.	explicābant	explicābantur
Futurum sg. (první)	1.	explicābō	explicābor
	2.	explicābis	explicāberis
	3.	explicābit	explicābitur
Futurum pl. (první)	1.	explicābimus	explicābimur
	2.	explicābitis	explicābiminī
	3.	explicābunt	explicābuntur
Konjunktiv imperfekta sg.	1.	explicārem	explicārer
	2.	explicārēs	explicārēris
	3.	explicāret	explicārētur
Konjunktiv imperfekta pl.	1.	explicārēmus	explicārēmur
	2.	explicārētis	explicārēminī
	3.	explicārent	explicārentur
Konjunktiv prézenta sg.	1.	explicem	explicer
	2.	explicēs	explicēris
	3.	explicet	explicētur
Konjunktiv prézenta pl.	1.	explicēmus	explicēmur
	2.	explicētis	explicēminī
	3.	explicent	explicentur

význam

1. rozmot(áv)at, rozvinout
2. vysvětlovat, objasnit, vysvětlit, vykládat
3. vyprostit, zachránit
4. rozluštit, rozřešit

související

• explicātiō
• explicitus
• explicātor
• explicāveris
• explicātrīx
• plicāre
• explicuistis