kiire

finština

výslovnost

• IPA: [ˈkiːre̞ˣ]

dělení

• kii-re

podstatné jméno

skloňování

skloňování podle vzoru hame
Substantivum	singulár	plurál
nominativ	kiire	kiireet
genitiv	kiireen	kiireiden kiireitten
akuzativ	kiireen kiire	kiireet
partitiv	kiirettä	kiireitä
essiv	kiireenä	kiireinä
translativ	kiireeksi	kiireiksi
inessiv	kiireessä	kiireissä
elativ	kiireestä	kiireistä
illativ	kiireeseen	kiireisiin kiireihin
adessiv	kiireellä	kiireillä
ablativ	kiireeltä	kiireiltä
allativ	kiireelle	kiireille
abessiv	kiireettä	kiireittä
komitativ	—	kiireine
instruktiv	—	kiirein

význam

1. spěch
   • Minulla on kiire. – Mám naspěch.

související

• kiirehtiä
• kiireellinen
• kiireinen