norsu

finština

výslovnost

• IPA: [ˈnorsu]

dělení

• nor-su

podstatné jméno

skloňování

skloňování podle vzoru valo
Substantivum	singulár	plurál
nominativ	norsu	norsut
genitiv	norsun	norsujen
akuzativ	norsun norsu	norsut
partitiv	norsua	norsuja
essiv	norsuna	norsuina
translativ	norsuksi	norsuiksi
inessiv	norsussa	norsuissa
elativ	norsusta	norsuista
illativ	norsuun	norsuihin
adessiv	norsulla	norsuilla
ablativ	norsulta	norsuilta
allativ	norsulle	norsuille
abessiv	norsutta	norsuitta
komitativ	—	norsuine
instruktiv	—	norsuin

význam

1. slon

související

• afrikannorsu
• aasiannorsu
• savanninnorsu
• metsännorsu

fráze a idiomy

• kuin norsu posliinikaupassa