corrigere

latina

sloveso

• 3. konjugace (souhláskové kmeny)
• tranzitivní

časování

Čas	Osoba	Aktivum	Pasivum
Infinitiv	–	corrigere	corrigī
Prézens sg.	1.	corrigō	corrigor
	2.	corrigis	corrigeris
	3.	corrigit	corrigitur
Prézens pl.	1.	corrigimus	corrigimur
	2.	corrigitis	corrigiminī
	3.	corrigunt	corriguntur
Imperativ sg.	2.	corrige!	–
Imperativ pl..	2.	corrigite!	–
Imperfektum sg.	1.	corrigēbam	corrigēbar
	2.	corrigēbās	corrigēbāris
	3.	corrigēbat	corrigēbātur
Imperfektum pl.	1.	corrigēbāmus	corrigēbāmur
	2.	corrigēbātis	corrigēbāminī
	3.	corrigēbant	corrigēbantur
Futurum sg. (první)	1.	corrigam	corrigar
	2.	corrigēs	corrigēris
	3.	corriget	corrigētur
Futurum pl. (první)	1.	corrigēmus	corrigēmur
	2.	corrigētis	corrigēminī
	3.	corrigent	corrigentur
Konjunktiv imperfekta sg.	1.	corrigerem	corrigerer
	2.	corrigerēs	corrigerēris
	3.	corrigeret	corrigerētur
Konjunktiv imperfekta pl.	1.	corrigerēmus	corrigerēmur
	2.	corrigerētis	corrigerēminī
	3.	corrigerent	corrigerentur
Konjunktiv prézenta sg.	1.	corrigam	corrigar
	2.	corrigās	corrigāris
	3.	corrigat	corrigātur
Konjunktiv prézenta pl.	1.	corrigāmus	corrigāmur
	2.	corrigātis	corrigāminī
	3.	corrigant	corrigantur

význam

1. opravit, opravovat, napravovat

související

• corrigenda
• regere
• correctus
• correctio
• corrigendus