keel
Možná hledáte kel, ḳel, kél, kêl, kĕl, kẹl, kǝl, kæl, keľ, kēļ, kēľ, kel', Kel, kel-, -kel, -kél, kel., ḱel-, Keel nebo Kell.
angličtina
editovatvýslovnost
editovatpodstatné jméno
editovatskloňování
editovatpád \ číslo | singulár | plurál |
---|---|---|
nominativ | keel | keels |
význam
editovatestonština
editovatvýslovnost
editovat- IPA: [ˈkeːl]
dělení
editovat- keel
etymologie
editovatSlovo pochází z rekonstruovaného *kele nebo *kēle a své ekvivalenty má ve všech příbuzných jazycích, např. finské kieli (taktéž karelsky), votské tšeeli, livonské kēľ, vepské keľ, severosámské giella a udmurtské кыл.[1]
podstatné jméno
editovatskloňování
editovatSubstantivum | singulár | plurál |
---|---|---|
nominativ | keel | keeled |
genitiv | keele | keelte |
akuzativ | — | — |
partitiv | keelt | keeli |
illativ | keelde / keelesse | keeltesse / keelisse |
inesiv | keeles | keelis / keeltes |
elativ | keelest | keelist / keeltest |
alativ | keelele | keelile / keeltele |
adesiv | keelel | keelil / keeltel |
ablativ | keelelt | keelilt / keeltelt |
translativ | keeleks | keeliks / keelteks |
terminativ | keeleni | kääneteni |
esiv | keelena | käänetena |
abesiv | keeleta | kääneteta |
komitativ | keelega | käänetega |
význam
editovatsouvisející
editovat- emakeel
- kõnekeel
- keeleluu
- keeleteadus
- keelkond
- maakeel
- röövlikeel
- keele-
- keelend
- -keelne
- algkeel
- aluskeel
- keelejuht
- keelenõu
- keeleuniversaal
- keelevahetus
- keelevaist
- keeltepaabel
- võõrkeel
slovní spojení
editovatfráze a idiomy
editovatpoznámky
editovat- ↑ HÄKKINEN, Kaisa. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva : WSOY, 2004. ISBN 978-951-27108-7. Heslo „kieli“, s. 414–415.